Kliimamuutuste vastu võitlemise sammud: Ühendkuningriik ja rahvusvahelised jõupingutused

Äri

See, mida kunagi peeti pööraseks liialduseks, valmistab praegu kasvavat muret tulevaste põlvkondade turvalisuse pärast. Kliimamuutused on aastatepikkuse saastatuse ja maailmamajanduse mittemoraalse kiire kasvu tagajärg. Kiiresti kasvab tõendeid selle kohta, et kliimamuutustega võitlemiseks tuleb võtta meetmeid, kuigi kahju ei ole veel täielikult pöördumatu.

Andmed on näidanud, et planeedi pinnatemperatuur on viimase 100 aasta jooksul tõusnud terve Celsiuse kraadi võrra. Kahtlemata on see tööstusest maha jäänud sajandi saaste tagajärg. Täiendav analüüs näitas, et 21. sajandil tõusis temperatuur täiendavalt 10% võrra. Globaalse temperatuuri tõusu tõttu tõusis ka keskmine merepinna tase murettekitavalt 200%, nagu on märgitud 2006.–2018. aasta andmekogus.

Ookeanitaseme tõus põhjustas häireid ilmastikutingimustes, mille tulemuseks on hooajavälised tormid, orkaanid ja ookeanihoovused, mis on aja edenedes hakanud üha enam ilmnema. Need faktid loovad kohutava pildi inimkonna tulevikust, kus planeet on nii tõsiselt kahjustatud, et on muutunud elamiskõlbmatuks.

Sisukord

• Kliimamuutused nõuavad globaalseid lahendusi
• COP26 ja Ühendkuningriik: suured ootused ja võimalused
• Ühised jõupingutused planeedi päästmiseks
• Viimased Mõtted

Kliimamuutused nõuavad globaalseid lahendusi

Aastate jooksul on tehtud mitmeid katseid kliimamuutuste vastu võitlemiseks, sealhulgas Ühendkuningriigis. Mõned katsed on sillutanud teed suurepärastele algatustele, mis teevad head tööd, samas kui teised on reeglite ja tegevuse puudumise tõttu eksinud olematuks.

Esimene kliimamuutuste seadus, mille maailma rahvad vastu võtsid, esitati ja võeti vastu esimesel Maa tippkohtumisel, mida tuntakse ka ÜRO teaduskonverentsina. Tippkohtumine toimus Rootsis Stockholmis 5.–16. juunini 1972 ja sellel osalesid kõigi Maa rahvaste esindajad. Tippkohtumisel arutati kasvavat muret vastutustundetust ehitamisest tingitud keskkonnamuutuste, haljasmaa hävitamise ja eluslooduse ohustamise pärast.

Pakuti välja inimkeskkonna säilitamise ja täiustamise põhimõtted, millele järgnes tegevuskava koostamine, mis sisaldab põhielemente, mida iga riik peab teatud tähtajaks täitma. See deklaratsioon oli esimene kord inimkonna ajaloos, mis juhtis tähelepanu kliimamuutuste ennetamise kiireloomulisusele.

Teine oluline samm kliimamuutustega võitlemisel oli 1997. aastal vastu võetud Kyoto protokoll. Kyoto protokoll kirjeldas üksikasjalikult praegust keskkonnaseisundit ja osutas olulistele muudatustele, mida iga riik peaks tervenemisprotsessi alustamiseks tegema. Sarnaselt esimese Maa tippkohtumise ajal vastu võetud deklaratsiooniga nõuti Kyoto protokolliga CO2 heitkoguste taseme alandamist kogu maailmas ja seaduste loomist, mis karistaksid saastavaid suuremaid ettevõtteid.

Kahjuks jõustati protokoll alles 2005. aastal, kuna mitmed riigid olid esitanud pika nimekirja muudatustest. Seetõttu pälvis dokument karmi kriitikat ja see jäeti lõpuks kõrvale.

Kyoto protokoll elas edasi Pariisi kliimakokkuleppe vormis. Sarnaselt kutsuti Pariisi kliimakokkuleppes ÜRO liikmeid üles võtma viivitamatuid kliimamuutuste meetmeid. Ja jällegi, väga sarnaselt Kyoto protokolliga, pälvis see kriitikat stiimulite puudumise ja mittejärgimise eest karistuse puudumise tõttu. Kokkulepe ei suutnud säilitada populaarsust ÜRO liikmete seas, kuna ei asutanud spetsiaalset osakonda, mis jälgiks riigi praegusi eesmärke ja hindaks, kas kõik on kaasatud. Kuulus näide selle kohta, kuidas dokument täielikult läbi kukkus, on see, et Brasiilia lubas vähendada CO2 heitkoguseid 2% aastas , alates 2040. aastast, muutes kogu protsessi täiesti mõttetuks.

Aastaid hiljem on toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents (COP26) kui de facto kliimamuutuste vastu võitlemise organisatsioon. Tänavune tippkohtumine toimub Glasgows 31. oktoobrist 12. novembrini 2021.

COP26 ja Ühendkuningriik: suured ootused ja võimalused

Ühendkuningriik valiti eelmise aasta tippkohtumisel COP võõrustaja kandidaadiks. Otsus pälvis teiste riikide heakskiidu. Ühendkuningriik on olnud kliimamuutuste meetmete pikaajaline toetaja, lubades vähendada heitkoguseid 2050. aastaks nullini. Vaatamata ärevale poliitilisele taustale on riigil õnnestunud aastatel 1990–2018 heitkoguseid osaliselt 44% võrra vähendada. , kuigi selle majandus kasvab 75%.

Siiski Ühendkuningriigi oma kliimamuutus lahing pole läinud nii hästi, kui esialgsed plaanid lootsid. Vaatamata heitkoguste vähendamisele on Ühendkuningriik pidanud loobuma mõne oma pikaajalise kliimaga seotud eesmärgi jõustamisest. Kui Brexit toimus, kartsid paljud keskkonnaanalüütikud, et Ühendkuningriigi suutmatus osaleda ELi heitkogustega kauplemise süsteemis mõjutab negatiivselt globaalseid suhteid. Siiani pole kindel, kas kauplemisskeem võimaldab ELi-välistel riikidel tulevikus osaleda.

Vaatamata mahajäämusele kliimamuutuste tegevuskava täitmisel, on Ühendkuningriik avaldanud täieliku nimekirja 200 muudatusest, mis tuleb pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks ellu viia.

Ühised jõupingutused planeedi päästmiseks

Kuigi Ühendkuningriik on astunud palju samme kliimamuutuste võitlusplaani koostamise suunas, on see kogukondlik projekt ülemaailmses mastaabis – kõik peavad andma endast parima, et keskkonda hoida. Üks peamisi probleeme ülemaailmsete algatuste tagasitõmbamisel kliimamuutustega seotud meetmete võtmisest on puhtalt poliitiline. Paljud valitsusasutused pole kindlad, kas nad soovivad muuta oma infrastruktuuri ja äriharu, sest kardavad, et nende majandus võib destabiliseerida.

Andmed näitavad aga, et maailma kõige keskkonnateadlikumad riigid on eduka ja suurepärase majandusega riigid, mis on seotud edu ja kliimamuutuste poliitikaga. Paremaks muutmine ei destabiliseeri majandust. Tegelikult toovad pikaajalised muudatused kaasa uusi sisetuluvõimalusi, mis tagastavad kõik esialgsed investeeringud ja kulud.

Keegi ei nõua, et maailm muutuks ühtseks utoopiaks, mis laulab terve päeva laule. Kõik, mida on vaja, on veidi rohkem keskkonnateadlikkust ja veidi ohverdamist saastetaseme vähendamiseks.

Viimased Mõtted

Andmed näitavad murettekitavat saastetaseme tõusu kõikjal, kusjuures temperatuur tõuseb iga aastaga aina kõrgemale. Tõtt-öelda on see, mis kahju on planeedile juba tekitatud, pöördumatu. Edasist kahju saab aga vältida, kui riikide juhid võtavad initsiatiivi oluliste muudatuste elluviimisel. Lõppude lõpuks on ainult üks planeet, Maa, ja ainult nii palju aega, enne kui jõuame kriitilisse punkti, kus pole enam tagasiteed.

Osa: